Tugiisikuteenus noorelt noorele
Eesti Asenduskodu Töötajate Liit sõlmis Sotsiaalkindlustusametiga 2018 aastalõpul lepingu tugiisikuteenuse „Noorelt Noorele“ ellu viimiseks, kus asendushoolduselt elluastujatele on tugiisikuteks on sarnase taustaga vastava koolituse läbinud noored.
Kellele on tugiisikuteenus mõeldud?
- Noor, kes lahkub asendushooldusteenuselt või perekonnast eestkostelt järelhooldusteenusele või iseseisvasse ellu (nii asenduskodus/perekodus, hooldusperes/perekonnas hooldamisel kui perekonnas eestkostel elanud noored)
- Noor, kes on asendushooldusel olles jäänud lapseootele või emaks saanud
- Noor võib, kuid ei pea olema samal ajal järelhooldusteenusel.
Teenust saab alustada kõige varem 6 kuud enne kui noor lahkub asendushooldusteenuselt või lõpeb perekonnas eestkoste. Kui see aeg on käes ja juhtumiplaan on olemas, siis saab teenust alustada, allkirjastades selleks noore avalduse (täidab ja allkirjastab noor) ja koostööleppe (allkirjastavad nii noor kui tugiisik).
Kuidas saab tugiisik noort toetada?
Tugiisik saab aidata noorel sujuvamalt iseseisvat elu alustada, seejuures:
- saada teavet teenustest ja toetustest, millele tal on õigus; juhendada nende kasutamisel;
- koostada taotlusi jm dokumente erinevate asutustega suhtlemisel, tööle kandideerimisel vms;
- leida sobivaid võimalusi õpinguteks, töötamiseks, huvitegevuseks jms;
- leida ning hoida motivatsiooni õpingute lõpetamiseks, töökoha säilitamiseks;
- planeerida ja tulla toime igapäevaeluga (eelarve planeerimine ja säästlik majandamine, eluasemega seotud toimingud, toiduvalmistamine jm kodutööd);
- kohaneda ja toime tulla lapsevanema rolliga, hoolitseda lapse eest;
- säilitada ja taasluua suhteid tugivõrgustikuga;
- järgida tervislikke eluviise ning vältida sõltuvusi;
- toime tulla muude ettetulevate raskustega.
Kes võib olla tugiisikuks?
„Noorelt noorele“ tugiisik – asendushooldusel kasvanud noor, kes tuleb iseseisvalt hästi toime ning on läbinud tugiisikukoolituse.
Kuidas teenust saada?
Kohaliku omavalitsuse sotsiaal- või lastekaitsetöötaja märgib noore juhtumiplaani hinnangu teenuse vajaduse kohta ning võtab ühendust SKA LKO projektijuhiga. SKA projektijuht edastab info vastava piirkonna teenusepakkujale, kes võtab KOViga ühendust ning alustatakse koostööd. Tugiisik ja noor sõlmivad koostööleppe, milles lepitakse kokku eesmärgid, suhtlemise üldpõhimõtted, suhtluskeel jms. Teenuse kestel täidab tugiisik koos kliendiga kliendipäevikut. Kord 3 kuu jooksul annab tugiisik KOVile ülevaate olukorrast, saavutatud tulemustest, edasistest tegevustest jms.
Üldjuhul võib tugiisikuteenust alustada kuni 6 kuud enne planeeritavat elluastumist. Kui tugiisikuks on noore senine kasvataja, perevanem, hooldusperevanem või eestkostja, siis võib teenust alustada alles siis, kui noor on lahkunud asendushoolduselt või eestkostelt. Teenusele võivad tulla ka noored, kes on juba varem asendushoolduselt lahkunud, kuid kellel on tekkinud raskusi iseseisvalt toime tulemisega. Pärast 1 aastat koostööd hinnatakse olukorda, vajadusel võib teenusega jätkata.
Teenuse eest tasutakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest, kohaliku omavalitsuse jaoks on teenus tasuta. Tugiisiku töö on tasustatav, täpsed tingimused lepitakse kokku tugiisiku ja teenusepakkuja vahelises lepingus.
Kontaktid:
Lõuna – Eestis: Marina Sepp, tel. 55 62 93 40, e-post: marina@eatl.ee
Põhja – Eestis: Anne Pihelgas, tel. 55 63 33 96, e-post: anne@eatl.ee
Projektijuht: Meelis Kukk, tel 56 909 770, e-post: meelis@eatl.ee