Asenduskodu

1.01.2018 muutus sotsiaalhoolekande seadus, millega seoses senised perekonnas hooldamine ja asenduskoduteenus kujundati ümber asendus- ning järelhooldusteenuseks, mida korraldavad kohalikud omavalitsused. Kohalikke omavalitsusi abistab muudatuste ellurakendamisel sotsiaalkindlustusamet.

Asendushooldusteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.

Asendushooldusteenust osutatakse pikaajalise ööpäevaringse teenusena lapsele, kelle vanem on surnud, vanemale on tema piiratud teovõime tõttu määratud eeskostja, vanema hooldusõigus lapse suhtes on peatatud, piiratud või täielikult ära võetud või kes on vanemast eraldatud. Asendushooldusteenust võib osutada ka lühiajaliselt vanema nõusolekul perioodiliselt või ajutiselt kuni 90 päeva.

Asendushooldusteenust osutatakse kolmel viisil – hooldusperes, perekodus ja asenduskodus. Lapse teenusele suunamisel tuleb eelistada hooldusperet ning erandina lapse olulisi huve arvestades perekodu- või asenduskodu. Asendushooldusteenust vahetult osutav isik on hoolduspere vanem, perevanem ja kasvataja, kes peavad vastama sotsiaalhoolekande seaduses last vahetult kasvatavale isikule kehtestatud nõuetele. Kõigi asendushooldusteenuse osutamise viiside puhul peab lapse isiklike kulude katteks tegema kulutusi iga kuiselt keskmiselt 240 euro ulatuses ja vähemalt 2880 eurot aastas. Muud kulud lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse ja teenuseosutaja vahel.

Asendushooldusteenust rahastatakse teenust saava lapse eestkostja ülesandeid täitva kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest või selle puudumisel rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest ning asendushooldusel oleva lapse sissetulekutest. Lapse ülalpidamist ja erivajadusest tulenevaid lisavajadusi rahastatakse muuhulgas lapsele riigieelarvest igakuiseks ülalpidamiseks ja puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks ettenähtud sissetulekutest.

Riigieelarvest määratakse vastavalt riigieelarve võimalustele toetus kohaliku omavalitsuse üksustele asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks ja korraldamiseks ning hooldusperede toetamiseks. Toetus jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt vastavalt asendus- ja järelhooldusel viibinud isikute arvule, lahutades tulemusest kohaliku omavalitsuse üksusele jooksvale aastale eelnenud aastatel samaks otstarbeks antud vahendite jäägi. Seejuures korrutatakse järelhooldusel olevate isikute arv 1,0-ga, hooldusperes asendushooldusel olevate isikute arv 2,0-ga, asenduskodus asendushooldusel olevate isikute arv 2,3-ga ja perekodus asendushooldusel olevate isikute arv 2,4-ga. Täpsem info toetusfondi kaudu jagatavate vahendite kohta on leitav rahandusministeeriumi kodulehelt.

Soovituslik juhis kohalikele omavalitsustele asendus- ja järelhooldusteenuse korraldamiseks on leitav sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Asendushooldusteenuse osutamine hooldusperes

Asendushooldusteenuse osutamine hooldusperes on lapse hooldamine sobivas peres, kelle liikmete hulka ta ei kuulu. Hooldusperes võib samal ajal olla kuni neli hooldatavat, sealhulgas hooldaja enda kuni 14-aastased lapsed ja teised hooldamist vajavad isikud. Laste arvu suurendamine hooldusperes on lubatud vaid asendushooldusel olevate laste huvides, kui selle jaoks annavad loa perre paigutatud ja perre paigutatavate laste eestkostjad.

Hoolduspereks saada soovija esitab avalduse sotsiaalkindlustusametile, kes teeb hoolduspere sobivuse hindamise ja ettevalmistamisega seotud toimingud – muuhulgas viib läbi pereuuringu ning suunab hoolduspereks saada soovija tervise arengu instituuti hoolduspere vanematele mõeldud PRIDE koolitusele. Sotsiaalkindlustusameti poolt hoolduspere vanemana sobivaks tunnistatud isiku andmed kantakse sotsiaalteenuste- ja toetuste registrisse, kus moodustub nimekiri hooldusperedest, kelle hulgast kohalikud omavalitsused saavad leida oma asendushooldusteenust vajavale lapsele sobiva perekonna.

Hoolduspere vanemat, kes hooldab vähemalt nelja last, toetatakse vähemalt töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammääras. Ühe lapse hooldamisel toetatakse hoolduspere vanemat vähemalt ühe neljandiku ulatuses nimetatud töötasu alammäärast.

Asendushooldusteenuse osutamine perekodus

Asendushooldusteenuse osutamine perekodus on teenuse osutamine kuni kolme perevanemaga peres, kus on samal ajal kuni kuus last (kuni aastani 2020 võib olla kuni 8 last).

Perekodus osutab perevanem teenust elades lühi- või pikaajaliselt teatud perioodil koos perekodus olevate lastega. Ühe perevanema poolt minimaalne teenuse osutamise aeg mitme perevanemaga peres on üldjuhul kümme ööpäeva ühes kalendrikuus ning katkematu teenuse osutamine viis ööpäeva. Ühe perevanemaga perekodu puhul elab perevanem koos lastega ööpäevaringselt ning kasutab 42-l päeval aastas kolmanda isiku abi.

Asendushooldusteenuse osutamine asenduskodus

Asendushooldusteenuse osutamine asenduskodus on teenuse osutamine kasvatajatega peres, kus on samal ajal kuni kuus last (kuni aastani 2020 võib olla kuni 8 last).

Asenduskodus hoolitsevad laste eest kasvatajad, kes töötavad töölepingu alusel. Seetõttu on asenduskodu peres rohkemal arvul laste eest hoolitsevaid inimesi ning nad vahetuvad graafiku alusel tihedamalt kui perekodus.

Täpsem info: https://www.sm.ee/et/asendus-ja-jarelhooldus