Mõisted
Mis on mis?
Asenduskoduteenus on lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, turvalise ja arengut soodustava elukeskkonna loomine ning tema ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täiskasvanuna. Asenduskoduteenust osutatakse maavalitsuse, kohaliku omavalitsuse ning teenuse osutaja vahel sõlmitud lepingu alusel, mille sõlmimise aluseks on kohtumäärus või -lahend. Asenduskoduteenust rahastab riik.
Asenduskodu on nõuetele vastav koht, kus osutatakse asenduskoduteenust.
Perevanemaga asenduskoduteenus on füüsilise isiku poolt asenduskoduteenuse osutamine kuni 6 lapsele ühes peres. Perevanem elab ööpäevaringselt koos asenduskodu perega. Teenust võib osutada perevanemale kuuluvates, nõuetele vastavates ruumides ja seda rahastab riik.
Perekonnas hooldamine on lapse hooldamine kirjaliku lepingu alusel talle sobivas perekonnas, mille liikmete hulka ta ei kuulu. Peres hooldajateks ei saa olla lähisugulased. Riik maksab hooldajale lapse ülalpidamiseks mõeldud toetust.
Eestkoste on mõeldud lapsele, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega. Samuti lapsele, kelle emalt-isalt on vanemaõigused ära võetud või kes on muudel põhjustel vanemlikust hoolitsusest ilma jäänud. Eestkoste seadmise otsustab kohus. Eestkostja on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest, riigi poolt on talle ette nähtud ka toetus.
Lapsendamine on protsess, kus otsuse teeb kohus lapsendada sooviva isiku avalduse alusel, ning mille tulemusel tekivad lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused. Lapsendamine on tähtajatu.
Turvakoduteenuse eesmärk on tagada kõige esmasem abi ja turvaline keskkond neile, kes vajavad kaitset, mõistmist, tuge ning nõustamist, olles kogenud füüsilist, vaimset, seksuaalset või majanduslikku vägivalda, hülgamist või hooletusse jätmist.
Asendushoolduse vormid
Asendushooldus – sünniperest eraldatud lapse eest hoolitsetakse lühi- või pikaajaliselt väljaspool tema sünniperekonda.
Asendushooldus võib olla
- perepõhine (lapsendamine, eestkoste ja hoolduspere/perekonnas hooldamine)
- asutusepõhine (perekodu, asenduskodu).
Perepõhine asendushooldus
Lapse eest hoolitsetakse lühi- või pikaajaliselt talle sobivas perekonnas, kellel on vastav ettevalmistus.
Perepõhise asendushoolduse vormid on
- hoolduspere/perekonnas hooldamine,
- eestkoste määramine
- lapsendamine
On väga oluline, et pere mõistab, mis kaasneb otsusega lapsendada, hakata lapsele hoolduspereks või eestkostjaks ning on oma valikus ja valmisolekus kindel.
Pere, kes sellele otsusele jõuab, peab olema teadlik ja mõistma ning aktsepteerima, et igal lapsel on oma lugu, sh kaotuse kogemus ning iga laps vajab oma kasvamise, arenemise ja iseseisvumise teekonnal palju tuge ja mõistmist, tingimusteta armastust.
Oluline on ka see, et pere ei jää oma küsimuste või võimalike muredega üksi.
Väga tähtsal kohal on pere julgus küsida nõu ja abi – see näitab vaid pere tugevust, mitte nõrkust.
Tähtis roll on ka lapse ja pere ümber olevatel spetsialistidel, nii sotsiaal-, haridus- kui ka tervishoiuvaldkonna esindajatel – selleks rolliks on eelkõige märkamine ja vajadusel toe pakkumine.
Nii enne kui ka pärast lapse perre tulekut saavad pered vajaduse korral tuge eri teenuste näol, näiteks mentorlus ehk kogemusnõustamine, psühholoogiline individuaalne ja grupinõustamine, supervisioon, samuti telefoni- ja internetinõustamine.
Järelhooldusteenus
on kohaliku omavalitsuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on toetada asendushooldusteenuselt, hooldusperest, pere- ja asenduskodust ning eestkostelt lahkuva inimese iseseisvat toimetulekut ja õpingute jätkamist.
Järelhooldusteenuse raames tagab omavalitsus inimesele
- eluaseme
- vajaduspõhised tugiteenused ja toetused
- katab tema isiklikud kulud vähemalt 240 euro ulatuses kuus.
Seega on järelhooldusteenuse puhul tegemist teenuste komplektiga, mida tuleb planeerida ja rakendada juhtumiplaani alusel lähtuvalt inimese individuaalsetest vajadustest.
Toetava infomaterjali iseseisvat elu alustavale noorele leiab siit. (PDF)