Eestkoste

Kui lapse kummalgi vanemal ei ole esindusõigust või lapse päritolu pole võimalik kindlaks teha, siis määratakse lapsele eestkostja. Eestkoste seadmine loob lapse ja eestkostja vahel lapse ja vanema õigussuhte piiratud ulatuses, konkreetsetel juhtudel võib kohus ulatuse osas teha erisusi. Eestkostjale kuulub nii lapse isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. Seega on eestkostja ülesandeks lisaks lapse seaduslikule esindamisele, hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides. Oma kohustuste täitmist ei või panna kolmandale isikule.

Eestkostjaks määratakse füüsiline isik, või kui sobivat füüsilist isikut ei leita, siis juriidiline isik. Juriidiline isik peab süstemaatiliselt tegelema eestkostetavatele füüsilisest isikust eestkostjate otsimise, nõustamise ja koolitamisega. Kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid lapse elukohajärgne valla- või linnavalitsus või selle puudumisel hariliku viibimiskoha järgne valla- või linnavalitsus. Kui lapse huvide kaitseks on vaja määrata eestkostja, kuid pole alust võtta vanemalt ära tema vanema õigusi, on võimalik määrata erieestkoste üksnes nende ülesannete täitmiseks, mida vanemad täita ei saa.

Eestkostja kohustused:

• eestkostetava arvamuse küsimine ja sellega arvestamine, kui see on lapse vanust ja arengutaset arvestades asjakohane;
• lapse vara valitsemine hea eestkostja hoolsusega ning ta vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest;
• suurema majandusliku riskiga tehingute tegemiseks vajab eestkostja kohtu nõusolekut.

Eestkostja ei ole kohustatud last ülal pidama ja tal on lapse seadusliku esindajana õigus ning kohustus nõuda lapsele elatist selleks kohustatud isikutelt. Eestkostel oleval lapsel on õigus kõikidele peretoetustele ning lisaks eestkostel oleva lapse toetusele.

Täpsemalt vaata siin: https://www.sm.ee/et/asendus-ja-jarelhooldus