Turvakoduteenus
Sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste ja muu abi andmist korraldab inimese rahvastikuregistrisse kantud elukohajärgne kohalik omavalitsus (KOV). Vältimatut sotsiaalabi, millega tagatakse inimesele vähemalt toit, riided, ajutine majutus jms, osutatakse selle kohaliku omavalitsuse poolt, kelle haldusterritooriumil inimene abi vajamise hetkel viibib.
Iga kohalik omavalitsus kehtestab abi osutamise korra, mis peab sisaldama vähemalt järgnevat:
- kirjeldust sotsiaalteenustest ja sotsiaaltoetustest, mida kohalik omavalitsus korraldab või osutab;
- kirjeldust sotsiaalteenuste ja – toetuste taotlemise ja otsustamise menetlemise protsessist.
Kohalikes omavalitsustes võib olla erinev sotsiaalteenuste ja – toetuste korraldus, kuid osutatav abi peab õigeaegselt ja paindlikult rahuldama inimese muutuvaid vajadusi, parandama elukvaliteeti ja tagama võrdsed võimalused ühiskonnas osalemiseks. Kohalik omavalitsus peab eelistama abimeetmeid, mis on suunatud võimaluste leidmisele ja inimese suutlikkuse suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt. Samuti peab KOV pakkuma abivajavale lapsele meetmeid, mida ta vajab ning toetavad lapse ja teda kasvatava isiku suhteid ja sotsiaalset toimetulekut.
Sotsiaalhoolekande seaduse alusel on KOV kohustatud osutama 13 sotsiaalteenust, lisaks millele võidakse korraldada ka teisi sotsiaalteenuseid.
Turvakoduteenus on lapsele, lastega perele või täiskasvanule, kes ajutiselt vajavad turvalist elukohta. Teenus peab olema kättesaadav ka neile, kes on langenud füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks lähisuhtes ning kellel ei ole kasutada muud turvalist kohta. Turvakoduteenuse raames tagatakse abivajajale ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi. Ajutise eluaseme tagamise all mõeldakse voodikoha, pesemisvõimaluse (pesupesemine, isikliku hügieeni toimingud), laste puhul mängimis- ja õppimisvõimaluste jms tagamist. Esmase abi all mõeldakse inimesele toidu, riiete, peavarju ja hoolitsuse ning vajaduse korral esmase meditsiinilise või kriisiabi võimaldamist.
Turvakodult ei eeldata ilmtingimata õe või arsti olemasolu, kuid turvakodutöötaja peab vajaduse korral kutsuma abivajavale inimesele kiirabi või võimaluse korral võtma ühendust inimese perearstiga.
Turvakoduteenusele pöördunud inimese esmast abivajadust hindab turvakodu töötaja. Vajaduse korral suunab turvakodu töötaja inimese psühholoogi juurde, kes pakub professionaalset psühholoogilist nõustamist.
Täpsemalt vaata siin: https://www.sm.ee/et/kohaliku-omavalitsuse-korraldatavad-sotsiaalteenused