FOTO: Mihkel Maripuu Valitsus lisas neljapäevase otsusega lipupäevana riiklike tähtpäevade hulka 1. juunil tähistatava lastekaitsepäeva. Samuti muutis valitsus lipupäevaks vanavanemate päeva, mida tähistatakse septembrikuu teisel pühapäeval. Lastekaitsepäeva riiklikuks tähtpäevaks ja lipupäevaks muutmine on märgiline samm selles suunas, et pöörata tähelepanu laste õigustele ja väärtustada lastega töötavaid spetsialiste. Vanavanemate päeva tähistatakse juba praegu Eestis riikliku tähtpäevana, kuid mitte lipupäevana. Laste kõrval on väga oluline pidada meeles vanavanemaid, mistõttu on asjakohane muuta analoogselt lastekaitsepäevaga ametlikuks lipupäevaks ka vanavanemate päev. Kehtivas pühade ja tähtpäevade seaduses on kehtestatud neliteist riiklikku tähtpäeva, neist kuus on lipupäevad. allikas: https://virumaateataja.postimees.ee/6933762/riik-muutis-lastekaitsepaeva-lipupaevaks Vaata meie  ja meie koostööpartnerite ettepanekut muuta lastekaitsepäev lipupäevaks: https://www.eatl.ee/ettepanek-muuta-lastekaitsepaev-lipupaevaks/

  Tiina Kaukvere, Postimees.ee Kiirast sai Tudulinna asenduskodu pereema Krista Mauruse hoolealune 2011. aastal. Kuigi praegu elab Kiira juba iseseisvat elu, käib ta sageli Tudulinnas oma bioloogilist venda ja teisi pereliikmeid vaatamas. | FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees   Krista Maurus (60) on liialdamata sajakordne ema, ehkki tema hoole all sirgunud laste täpne arv on teadmata. «Mina ei ole küll kokku lugenud, tööstaaž on nii pikk, et seda arvu vist polegi võimalik kokku lugeda,» ütles 35 aastat lastekodudes töötanud Maurus. Praegu kasvatab naine viit last Ida-Virumaal Tudulinna asenduskodus (rahvakeeli lastekodu), kus tema ametinimetus on «perevanem». Ükski laps teda õnneks nõnda ei kutsu – neile on ta Krista või ema. «Ei…

Aime Jõgi, reporter (Tartu Postimees) Eesti asenduskodutöötajate liidu Lõuna-Eesti piirkonna juht Marina Sepp teab, et kui tavakodust ja asenduskodust pärit lapsi omavahel võrrelda, siis kõige tähtsam asi, mis lastekodulapsel elus puudu jääb, on tugev seljatagune. Marina Sepp (pildil) on asenduskodudes töötanud üle kolmekümne aasta. Praegu on ta kasvataja Tartu Käopesas. Kuidas asenduskodude lapsed pärisellu siirduvad? Noorte kohustus koolis käia on kuni 17. eluaastani, täisealiseks saab inimene aga teatavasti 18-aastaselt. Reegel on, et asenduskodus on neil noortel võimalik elada siiski kuni oma kutseõpingute lõpuni. Või ka ülikooliõpingute lõpuni. Noortele, kes 17-aastaselt enam õppida ei taha, on nende eestkostjaks koduomavalitsus. Sel juhul peaks omavalitsus nad enda hoole alla võtma. Aga me muidugi…