Kliiniline psühholoog Katri-Evelin Kalaus korrigeerib seoses avalikkuse ette tulnud kahetsusväärsete juhtumitega psühholoogias kohatuid ja ebapädevaid arvamusi selle valdkonna kohta. Eestis pole psühholoogi nimetuse kasutamine õigusaktidega määratletud. Nii võib ennast psühholoogiks nimetada justkui igaüks, kellel selleks soovi. Mingeid sanktsioone sellele – peale ühiskondliku halvakspanu – ei järgne. Mitmes teises riigis on psühholoogi ametinimetuse kasutamine palju rangemalt piiritletud: enamasti on selle eelduseks magistri- või doktorikraad, mis on omandatud riiklikult tunnustatud akadeemilise psühholoogia õppekava läbimisel, ning juhendamise all tehtud praktika. Ometi on ka Eesti suhteliselt reguleerimata olukorras olemas süsteem, millest võiks ja tuleks psühholoogide hindamisel lähtuda. Akadeemilist psühholoogilist kõrgharidust annavad kaks ülikooli: Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool. Juba aastast 2004 töötab Eestis edukalt…

Lastekodudes elaval 1200 Eesti lapsel on toit laual ja tuba soe, kuid võrreldes tavaperes kasvavate lastega ei ole neil kedagi, kes neist tingimusteta hooliks. Kasvatajad ja muu asenduskodu personal lähevad oma vahetuse lõppedes oma päris koju ja nii ei teki lapsel võimalustki turvaliseks kiindumussuhteks. Põhjamaades väga hinnatud Soome päritolu psühhoterapeut Tommy Hellsten on tabavalt öelnud, et selleks, et laps saaks laps olla, peab tal olema keegi, kelle laps olla. Lapsevanemana on minu roll mõelda aastate peale ette ja toetada lapse suureks saamist – innustada käima ja rääkima õppimist, teha selgeks esimesed tähed ja numbrid, viia käekõrval huviringi, harjutada üheskoos võõrkeele kontrolltööks, koguda sääste lapse tulevasteks õpinguteks… Kuidas kasvatada õnnelikku last?…

Läbi aastate on  omavalitsuste sotsiaaltöötajad, asenduskodude töötajad ning perekonnas hooldajad muretsenud asendushooldusel kasvanud noorte edasise käekäigu pärast. Väidetavalt on neil pärast teenuselt lahkumist  probleeme  nii elu- kui töökoha leidmisega, aga ka üldise sotsiaalse toimetulekuga. Erinevate arutelude tulemusena peeti üheks võimalikuks lahendiks elluastuvatele noortele täiendavat nõustamist ja juhendamise pakkumist. Seoses sellega käivitas 2010 aastal Sotsiaalministeerium programmi, mille eesmärgiks oli asendushooldusel olnud  või lähiajal elluastuvale noorele tugiisikuteenuse pakkumine. Perioodil 2010 – 2011 sai teenust 61 noort, keda juhendasid kokku 48 tugiisikut. Noorte toetamise tulemusena säilitas või sai tööd 55% noortest, mis näitab, et toetades ellu astunud noori nende igapäeva toimetamise kaudu on noorel sujuvam sulanduda ühiskonda ning leida töökoht. Tugiisikuks võib olla…

Hea EATL-i liige! “ma ei tea, mis oleks saanud, kui tema ei oleks olnud minu tugiisik…” (Tugiisikuteenusel olev Roman) EATL-i eestvedamisel lõppeb selle aastaga projekt, mille läbi on 61 noort saanud omale tugiisikud, kes on neid aidanud, nõustanud ja toetanud neid nende elluastumiseks ette valmistamise või ellu astumise protsessis. 55% noortest on säilitanud oma töö või saanud tööle. Tugiisikud, kes noori juhendasid on olnud pühendunud ja andnud endast parima, et neil noortel läheks võimalikult hästi, nagu seda Sinagi oma töös oled. Rõõm on sellele ajale tagasi vaadata ja kogeda, et suur töö on tehtud, kuid kaugeltki ei ole see millegi lõpp, tegelikult on see suure töö algus. Lapsed ja noored,…

 Esialgu kolivad Narva-Jõesuu lastekodu lapsed uutesse peremajadesse koos kasvatajatega, et siis nii kiiresti kui võimalik perevanematega kooselu mudelile üle minna. Kui Narva-Jõesuu vast valminud peremaju hakkab opereerima SOS lasteküla, võib loota kiiremale peremudelile üleminekule ja noortemaja rajamisele põhikooli lõpetanud lastekodukasvandikele. Narva-Jõesuu linnavolikogu andis eelmisel nädalal volitused läbirääkimiste pidamiseks SOS lasteküla Eesti ühinguga, mis tähendab, et see 132 riigis tegutsev rahvusvaheline organisatsioon võib saada Euroopa regionaalarengu fondi rahast ehitatud kuue peremaja operaatoriks. Lepingu saab sõlmida siis, kui 35 kasvandikuga lastekodu on riigilt linnale üle antud. Ülevõtmise protsess on käivitunud ning lõpeb lähiajal. Eestis tegutseb vanemliku hoolitsuseta lastele peresarnaseid tingimusi pakkuv SOS lasteküla 1995. aastast Keilas ja eelmisest aastast Põltsamaal; lisaks on…

17.11.2011 planeeritud üldkogu koosolek koolitusega lükkub mitme osaleja soovil edasi ja toimub 26.01.2012.a. algusega kell 10.00 ja Tallinna Teeninduskoolis, kus ühtlasi toimub ka Jaana Liigandi motivatsioonikoolitus. Lisainfo ja küsimused: Meelis Kukk,  56 909 770, meelis@eatl.ee  

Postimees: 25. aprill 2011 Kasupere peaks vanemliku hoolitsuseta lapsele olema parem võimalus kui lastekodu, kuid alati see nii pole. On nii eksperte kui kasuvanemaid, kes möönavad, et senine süsteem on ummikusse jooksnud. Puudub toimiv tugisüsteem ja korralik järelevalve. Selle loo eellugu jääb viie-kuue aasta taha. Sattusime kasuperede liidu juhi Malle Kobiniga rääkima, kui keerulisi lapsi võib kasuperesse sattuda ja ta tõi näiteks oma peres kasvava teismelise tüdruku. Rääkis telefonis pikalt oma kasulapsest ja tema probleemidest. Sain aru, et tüdruk, kellest kolmandas isikus jutt käib, istub sealsamas kõrval. Jutt ei olnud ilus ja sellest jäi kummitama küsimus: kui kasuema lapsest võõrale inimesele nii halvasti räägib, miks laps üldse tema peres on? Veelgi…