Narva-Jõesuu lastekodust võib saada SOS lasteküla

Kui Narva-Jõesuu vast valminud peremaju hakkab opereerima SOS lasteküla, võib loota kiiremale peremudelile üleminekule ja noortemaja rajamisele põhikooli lõpetanud lastekodukasvandikele.

Narva-Jõesuu linnavolikogu andis eelmisel nädalal volitused läbirääkimiste pidamiseks SOS lasteküla Eesti ühinguga, mis tähendab, et see 132 riigis tegutsev rahvusvaheline organisatsioon võib saada Euroopa regionaalarengu fondi rahast ehitatud kuue peremaja operaatoriks. Lepingu saab sõlmida siis, kui 35 kasvandikuga lastekodu on riigilt linnale üle antud. Ülevõtmise protsess on käivitunud ning lõpeb lähiajal.

Eestis tegutseb vanemliku hoolitsuseta lastele peresarnaseid tingimusi pakkuv SOS lasteküla 1995. aastast Keilas ja eelmisest aastast Põltsamaal; lisaks on rajatud Keilasse ja Tallinna noortekodud, kuhu võib elama minna pärast põhikooli lõpetamist ja kus peab oma eluga põhiliselt ise hakkama saama, ehkki ööpäev läbi on toeks ka pedagoogist täiskasvanu.

“SOS lasteküla annaks avaramad võimalused pakkuda meie lastele tipptasemel teenuseid. Muu hulgas saaks ka siia rajada noortekodu, millest võidaksid kõik maakonna lastekodude kasvandikud,” kinnitas Narva-Jõesuu lastekodu direktor Riho Kangur.

Avaramad võimalused tulevad nii välismaistest kui Eesti ettevõtete ja eraisikute annetustest, mis moodustavad umbes 40 protsenti SOS lasteküla Eesti ühingu eelarvest. Ülejäänud 60 protsenti laekub teenuste eest riigilt ja omavalitsustelt. Eesti inimeste annetused moodustavad heategevusrahast 12-15 protsenti.

Laiendab haaret

“Välja on kujunenud suurtoetajad, kes stabiilselt iga kuu annetavad. Siis on umbes 600 inimest, kes teevad püsiannetusi, ja veel sellised, kes annetavad kampaaniate ajal, näiteks praegu on käimas koolitarvete muretsemise kampaania,” ütles SOS lasteküla Eesti ühingu direktor Margus Oro. “Loodame, et kui jõuame Ida-Virusse, hakkavad meie kampaaniad ka siin kõvasti kostma. Tahame ka Ida-Virumaal viia ettevõteteni sõnumi, miks me seda teeme ja kuidas me seda teeme. Kui nad seda näevad ja usuvad, tekib sotsiaalne vastutus kohapeal, nagu me oleme Põltsamaal viimase aastaga täheldanud.”

Oro sõnul on organisatsioon viimastel aastatel palju laienenud ja juba pikemat aega on vaadatud ka Ida-Virumaa poole, kus on tema hinnangul karjuv vajadus parandada laste tingimusi. “Oleme valmis opereerima kas Narvas, Kohtla-Järvel või Narva-Jõesuus, kui selleks jõutakse kokkuleppele. Narva-Jõesuus oleme praegu sellele kõige lähemal.”

Oro hinnangul võiks jõuda lepinguni Narva-Jõesuu linnavalitsusega juba uuest aastast. Seejärel algaks kohe personali koolitus, et saaks kasutusele võtta perevanemate süsteemi.

Pikad järjekorrad

Riho Kanguri sõnul hakkab kolimine vast valminud peremajadesse kohe pihta ning esialgu asuvad lapsed sinna elama kahe päeva- ja kahe öökasvatajaga. “2013. aastast tahaks juba kindlasti üle minna peremudelile, kus lastel on kaks vanemat. Peremudeliga muudame lastekodu perekeskseks ja ühtlasi minimeerime kulud. Kui peremaju hakkab opereerima SOS lasteküla, saame tulevased perevanemad saata kiiresti nende korraldatud koolitustele. Riiklikele koolitustele on järjekorrad väga pikad ja sel juhul võiks peremudelile üleminekut loota alles 2014. või 2015. aastal.”

Margus Oro kirjeldas, et näiteks Keila SOS lastekülas elavad ühes majas kuus last ning neil on SOS ema ja SOS tädi. Ema on tööl ööpäev läbi ja puhkepäevadel asendab teda tädi. “Meie põhiülesanne on tekitada suure ja väikese inimese vahele usaldus ning see tekib kindlasti kiiremini perevanematega kui kasvatajatega, kes vahetuvad iga kaheksa tunni tagant. Isakujudeks on kas külameister või mõni muu tugitöötaja. Lisaks pakutakse lastele nii psühholoogi, sotsiaaltöötaja kui logopeedi teenust.”
http://pr.pohjarannik.ee/?p=2101