Vinni perekodu kasvataja pälvis tiitli Kuldne Kartul

Foto: Meelis Meilbaum

Vinni perekodu kasvataja Merje Sirelpuu ütles, et ta ei teeks tööd, mis ei meeldi.

Hiljuti Tallinnast Kuldse Kartuli maakonda toonud Vinni perekodu kasvataja Merje Sirelpuu tunnistas, et üheksa lapse juurest koju jõudes on teinekord hea tunne, et endal lapsi pole.

Merje Sirelpuu on olnud vahetustega tööl käiv asendusema 11 aastat. Tema hinnangul on lastega töötamine põnev ja selles puudub rutiin. “Kõik päevad on erinevad,” sõnas Sirelpuu.

Merje Sirelpuu tunnistas, et endal tal veel lapsi pole ja elukaaslane suhtub mõistvalt sellesse, et ta tööpäevad mööduvad üheksa lapsega tegeldes. Tõsi, mõned neist on juba täiskasvanud. Sellal kui perekodu toas uudistas maailma pooleteiseaastane Mariliisa, tudeeris 20aastane Ragnar Tartu ülikoolis. Kõrgkoolis või kutsekoolis käijad tulevad nüüd Vinni perekoju vaid nädalavahetusel.

Üheksast kasvandikust seitse on poisid. Lisaks väikesele Mariliisale elab ühise katuse all veel 18aastane neiu.

Sirelpuu sõnul peab paika ütlus, et mitut last on palju parem kasvatada kui üht-kaht. Vanemad lapsed aitavad nooremaid ja võtavad nii pereema koormust vähemaks.

Sirelpuu rääkis, et esialgu olid vanemad lapsed pisikese Mariliisa tuleku vastu. Nad ei olnud nii väikesega harjunud. Nädala möödudes asi muutus ja koju tulles oli suurte laste esimene käik tüdrukutirtsu juurde.

Kahe lapsega on Sirelpuu olnud koos kõik need 11 aastat. Kui nad ükskord oma iseseisvat elu alustavad, mõtleb kasvataja ka oma pere rajamise peale.

Need, kes elavad juba omaette, ei unusta asendusema, keda ametlikus keelepruugis ka kasvatajaks kutsutakse. Ikka helistatakse ja jagatakse töömuresid või olmeprobleeme.

Esialgu igatsevad lapsed oma pärisvanemaid. Kui nad aga aru saavad, et nende vastu huvi ei tunta, kaob igatsuski. Vähemalt suuremad ei näita seda välja.

On ka neid lapsi, keda käib ema või vanaema vaatamas. Üks ema olla tunnistanud, et kuigi ta on eluga järje peale saanud, ei suuda ta lapsele pakkuda perekoduga võrdsel tasemel elukorraldust.

Sirelpuu sõnul oli ta tunnustusest kuuldes jahmunud. Pärast aga oli hea tunne, et hinnatakse seda, mida ta teeb. Alles hiljem sai ta teada, et tema kandidatuuri Kuldsele Kartulile seadsid üles üks lastest ja vabatahtlik abistaja.

Varsti on Merje Sirelpuul sünnipäev ja on otsustatud, et siis tähistatakse ka tunnustuse saamist.

Eesti Asenduskodu Töötajate Liit annab Kuldset Kartulit välja teist aastat. Tunnustuse nimetust selgitatakse sellega, et kartul on läbi aegade olnud Eesti inimestele tähtis kõhutäide. Samas ei ole see väga hinnatud ega prestiižne toiduaine. Nii on ka asenduskodude töötajatega: nad on lastele väga olulised, kuid mitte väga kõrgelt hinnatud ega tunnustatud.

http://www.virumaateataja.ee/3407637/vinni-perekodu-kasvataja-palvis-tiitli-kuldne-kartul